Valimisõhtu

Tuleb anda au valijatele! Valmisaktiivusus oli oodatust kõrgem ning ületas ka minu ootusi. Kella 21.08 ajal oli valimisaktiivsus 60,4%.

Valimisaktiivsuse niivõrd kõrge % pole üllatus, rasketel aegadel on valimisaktiivsus alati kõrgem, kui parematel. Vaadakem kasvõi varasemate aastate valimisaktiivust. Taasiseseisvusaja järgsel ajal, oli valmisaktiivsus kõrgem (nii 93l kui ka 96l valimisaktiivsus üle 50%), langus sai alguse majanduslike tingimuste paranemisega (99l49,8%; 2002 aasta KOV valmistel osalusaktiivsus 52,5% ning 2005 juba 47%, viimane ühlasi ka taasisesisvumisaja järgse perioodi KOV valimiste madalaim tulemus, samas olime sel ajahetkel majanduskavsu laineharjal liikumas) ning taaskord alustas tõusu majanduslanguse tingimustes. Ajad on rasked, vaadakem kasvõi töötute arvu kasvu riigis, eelarvekärpeid või üldisi trende (kuigi jah, maailma majanduses on majanduslangus asendumas majanduskasvuga).
Valimisaktiivsuse kõrge osalus % on tingitud kindlasti ka väärtuste muutusest ühiskonnas, mis algselt on tingitud majanduslangusest ja omakorda toonud kaasa väärtuste muutuse indiviidide seas. Juba Öö laulupeol oli selgelt näha, veelgi enam tunda, et muutused on toimumas, oluliseks said ühtekuuluvus ja kollektiivne identiteeditunne.

Mida võib järeldada tulemustest?

Tuleb tunnistada, et Tallinnas puhta töö teinud Keskerakond, on lähenenud õigesti. Valitsuserakondadel on arenguruumi, sest ilma venekeelse elanikkonna häälteta ei ole neil Tallinnas midagi teha. Seega tuleb leida viis, kuidas ja milliste küsimustega läheneda.
Loomulikult on Tallinnas tunda nn Pronksöö järellainet, venekeelne elanikkond on siiski seni solvunud, sest osa nende rahvuslikkust identiteedist, uhkusest, sai Pronkssõduri kõrvaldamisega kannatada. Vaadates retoorikat, siis Keskerakond pööras selle juba 2007.aastal enda kasuks.

Kui nüüd vaadata valimistulemusi maakonniti võib öelda, et valitsuserakonnad on esinenud hästi, väljaarvatud paari erandiga.

Tulles aga nüüd oma kodulinna, Haapsallu, siis tuled Reformierakonnale õnne soovida. Urmas Sukles on Haapsalus olnud läbi ajaloo populaarne ning tema populaarsus jätkub. Kuigi ainuvõimu nad ei saavutanud, sest tulemusi vaadates on võimalik mängida jõuvahekorrad ümber. Tänaste tulemuste põhjal julgeks väita, et Haapsalus saab olema Reformierakonna ja IRL-i (eksisin, koalitsioonilepe sõlmiti Reformi-, Keskerakonna) koalitsioon, kaasates ehk ka Sotsid.

Kuivõrd 2009.aasta KOV on hinnang valitsusele?

Kindel on vaid see, et neid tulemusi kasutab Keskerakond oma edasises poliitilises retoorikas ning väidab, et 2009.aasta KOV valimised on näide sellest, et kodanikud ei ole valituse tegevusega rahul. Ei tohiks tänastest tulemustest ennast heidutada last, oluline on suudetaks teha koostööd ning saavutada konsensus.
Tegelik hinnang valitsuse tegevusele ja käitumisele saabub alls 2011.aasta Riigikogu valimiste ajal. Siinkohal on passilik ehk öelda, et saavutamaks ning säilitamaks tänast valitsuskoalitsiooni, peavad Reformierakond ning IRL jõudma ja täima oma peamise lubaduse – EURO aastal 2011. Juhul, kui nad suudavad antud kriteeriumit täita, on nende võit pigem garanteeritud ning see võib omakorda tuua kaasa ja jõudude vahekorra muutuse 2013.aasta KOV valimistel.

Kuhu ja kuidas edasi?

Seega, kuigi Tallinnas tegi puhta töö Keskerakond, peavad valitsuserakonnad pingutama 2011.aasta Riigikogu valimste nimel.
On oluline, et ei kärbitaks eelarves ridu, mis mõjutavad vähemkindlustatud elanikkonna gruppe. Tuleb liikuda euro kursil, see peab olema osa poliitiliselt agendast. Sõnastada käegakatsutavad ja reaalsed eesmärgid, mitte rääkida eemärkidest ning tegevustest, mis ei ole reaalsed. On oluline, et kaasataks valmisplatvormide koostamisel kodanikke, see toob nad lähemale ning aitab kaasa “meie” tunde tekitamisele. Tähtis on debatt!

Jääma ootama 2011.aasta Riigikogu valimisi.

e-hääletamine, uus rahvusspordiala

e-häletamisest on saanud vist Eesti uus rahvusspordiala, sest kõik jägivad, millal eelmine rekord purustatakse!

Kella 13:15 ajal oli ajalooline moment – 2009.aasta EP valimistel antud e-häälte arv oli ületatud. KOV valmistel oli selleks ajahetkeks oma hääle andnud 58 805 inimest. Veel samal minutil twittis Vabariigi Valimiskomison uudise, et eelmise e-hääletuse rekord on purustatud.

e-hääletamine on Eesti edulugu, see on meie innovatsiooni edulugu, millele kõik elavad kaasa, justkui Veerpalule tema medali püüdlusetes, unustades seal juures, et ID-kaarte on välja antud üle miljoni ning et mingi osa eestlastest elab digitaalses lõhes.

Eelmine tulemus on purustatud, aga millega me nüüd teda võrdleme?

Mõttekoda soovitab!

Mõttekoja kolm soovitust, kuidas lähenevate KOV valimiste eel, langetada õige otsus!

Tänases ja ühtlasi viimases “Luurekeskuses” andis think-tank büroo PRAXIS juhatuse liige ning kodanikuühiskonna ja valitsemise programmi direktor Annika Uudelepp kolm head soovitust valimisotsuse langetamiseks.

  1. Mine kindlasti valima, ära lase oma häälele raisku minna;
  2. Vaadake lubadusi – kas need on vajalikud ja reaalsed ehk teostatavad;
  3. Võrrelge varasemaid tegevusi.

Ehk siis minu tõlgendus sellest:

  1. Minge kindlasti valima, sest teie häälele on “kaudne” kaal otsustamaks kohalikul tasandil. Osalege, sest see on teie võimalus kaasarääkida;
  2. Vaadake lubadusi, kas need on vajalikud ja teostatavad, sest utoopilisi lubadusi oleme me kõik kuulnud ning jah, need ei teostu, need on ainult lubadused, sest selleks puuduvad kas võimalused või alatihti rahalised vahendid;
  3. Võrrelge varasemaid tegevusi, kas nende varasemad lubadused ja teod lähevad kokku või mitte ehk kui tõsiseltvõetav antud kandidaat.

Läbi proovitud soovitused ning endagi kogemusest või öelda, et need aitavad. Riigikogu valimistel soovitan kõrvutada valmisprogramme ning võrrelda neid omavahel. Olgem analüütilised ja kriitilised ning seda kõik vaid parema valitsemiskultuuri nimel!

Tõsi ta on!

Tänase päeva poliitilises agendas on kaks teemat – üks lokaalse mõõtmega, teine globaalsega?

Alustame küsimusega, mille mõju on lokaalne – ehk täna istusid kolmandat korda koos Presidendi kärajad ja keskseks küsimuseks väärtused. Kui ma nüüd ei eksi, siis viimane Eesti Inimarengu Aruanne 2008, keskendub suuresti elukvaliteedi küsimustele, mis laimeas mõttes mõjutab ja kujundab meie hoiakuid, mis avalduvad omakorda meie väärtustes.

Vahele võiks pikkida ka Solarise avamise, mis jah, tuleb tunnistada, osutus ka Keskerakonna järjekordseks reklaamiks, sest avamisele oli kohale kutsutud ka ninasarvik isiklikult. Samas, ei ole sellele üritusel päevapoliitkas mingit muud kaalu, kui tegemist oli järjekordse Keskerakonna valmisüritusega (mida ametlikult eitatakse) ja loomulikult küsimus selle üle, kas ERR-i rahade eest, ikka tasub venade Rebaste ettevõtmist reklaamida?!

Globaalne küsimus on aga hoopis – kas Obama on Nobeli rahupreemiat väärt?

Kindlasti ei pea oma selleks välispoliitika ekspert, et öelda, et Obama, kes on vaid 9.kuud olnud maailma ühe ex-võimasima riigi riigipeaks, ei ole Nobeli rahupreemait väärt. Millesk anda rahupreemia mehele, kes ei ole midagi teinud, kes sõnadega on ehitanud city, kuid käega, mitte kärbsepesagi?!

Jah, Obama lubas oma kapaanias muutust ja uut lootust, ehk sammud ta sinna poole, aga seni ei ole ta midagi suutnud teha ja selle eest omistada talle nii kaalukas preemia – ei, kindlasti mitte. Arvestades, et nimekirjas oli neid, kes oleks seda märksa enam väärinud.