Ikka pohmas!

Pole ka ime, kui Sa eile õhtul põhimõtteliselt sama moodi jätkad, kui eelmsiel õhtul.

J oli väljas, korraldas ja ajas asju, toimetas, kodus polnud kedagi. Või õigemini pidi korteri omanik koos migi ostjaga tulema. Õ oli eelnevalt millalgi helistanud, et läheb M juurde. Ja mida mina teen? Igavus tapab, tegevusetus tapab.

Õ oli poest haaranud pudeli punast veini ja suundusime M poole, kes lõpuks, erinevalt meist tegi ka midagi kasuliku koos emaga – nad tapetseerisid. Ja meie Õ-ga istusime köögis ja lahjendasime veini ning arutasime saja kui mitte tuhande asja üle – alates sellest, kuivõrd uhkelt Me elame üle oma võimete kuni selleni, et mõnes ülikoolis on eelduseks see, et Sa tuled eliitkoolist ja tegeled enamuse ajast teadusega ning kus tehakse võimalikult kiiresti sulle selgeks, et Maaili maalt ei peagi mõistma, mis sa oled kokku kirjutanud!

Ja miks mul pohmakas on? Üllatus üllatus, aga kui sa õhtu jooksul lahjendada paar pudelit veini näkku ära … Õ arvutsue järgi jõime Me kahe peale kokku 4 liitrit veini, mis teeb siis kõigest 2 liitrit näkku.

Ma vedelen kodus, ma ei joo enam kunagi (vist), sõltub sellest, kes kutsub! Vererõhk on vist madal, pea käib ringi ning silmeest kisub aeg ajalt uduseks!

Peaks vist liigutama, vähemalt Laura tuleb kindlasti enne kirjutada, kui süvendatlt peaks hakkama millegi söömise ja õppimisega tegelema.

Päikest Teile!