Tuumapohmell sügises

Korralikust kodanikust, kes teisipäeva hommikul sära silmis tööle läheks on asi kaugel! Pilk on sama udune, kui väljas on vesine ja tuumapohmell möllab, peaksab valusasti vastu pead ja annab märku, et egas Sa enam esimeses nooruses ei ole, et Sa esmaspäeva öösel, maratoni stiilis, läbid kohalikud peenemad ja mitte nii peened kõrtsid!

Aga tegelikult on kõigel põhjendus olemas! K on tagasi Eestis nädalaks ja paariks päevaks ning eile sai siis paaris traditsioonilises ja mitte nii tradistioonilises kohas käidud. Viimastest, neist mitte nii traditsioonilistest on mõned kehvad mälestused varasematest aegadest. Aga see selleks.

K igatahes on kodus, kuigi läheb täna Pärnusse ära ja kui enne ei näe, siis alles 12.augustil, kui saun oli plaanis.
Samas, asjade mingi selline käik oli tegelikult juba lõuna ajal teada, helistades K-le leppisime kokku, et kohtume õhtul. J teatas, et K tuleb meile ning lähme kuhugi välja. Ja nii see kõik alguse saigi.

Esmalt neljakesi (meil oli koer ka) Novelli, K-ga edasi Angelisse. Liitusid peale esimest või teist kokteili Õ ja J. Mingi aja pärast K-ga lennukis tuttavaks saanud britt, kes oli kaasa võtud hostelist mingi aussika. Õ õhutusel jõudis kohale ka M ja viimaks ka veel K ja A.

Peale K, K ja A lahkumist, näitasime britidele ja aussidele veel kohaliku kultuuri – Valli baaris ja Levist Väljas! Millega sa neile ikka Tallinna ööelu tutvustad esmaspäeva öösel?

Poistele paistis igatahes meeldivat, ainukene, mille üle mitmel korral kurdeti, on Eesti ilm! Aga selleks on ka põhjust! Samas, suvi on selleks korraks läbi ja sügis on alanud. Vaadake ometi ilma!

Damn, ma pean veel töövestlusele täna minema! Saaks nüüd vaid pilgu selgeks!