… kuid kõige parem on ikka kodus! Nii võiks võtta kokku tänase telefonikõne Austraalias viibiva Laura ja minu vahel!
Olles lõunal, helistas mullegi üllatusena Laura Austraaliats ja rääkis paari sõnaga senistest kogemustest, emotsioonidest ja tujudest, sellest, kuidas aeg tuleb peale mustas masenduses, sest kohapeal on tal vaid kaks sõpra ja ta tunneb puudust teistest. Sellest, kuidas Aussis, seal kus nad on, Brisbane‘i kandis on vihmahood ning kuidas tööd ei ole võimalik teha ja kas tõesti on nii, et nad maksavad töö ja ööbimise eest põhimõtteliselt peale.
Plaan on neil veeld edasi ülesse poole liikuda, ehk käija ära ka Fijil ning Uus-Meremaal ja eks siis saab näha!
Ja nii palju sain ma sellest telefonikõnest targemaks, et esilagne plaan, minna talvel paariks nädalaks neile Austraaliasse külla võib asenduda peadselt vajadusega viibida hoopis Tallinna Lennujaamas ja J-ga panna paika täpsemad plaanid talviseks puhkuseks.
Mulle endale meeldib õudsalt mõte Kuubast ja Dominikaani Vabariigist või Mehhikost, eks näis, mis hinnaga sellised reisid tulevad.
Aga jah, Laura kõne peale võiks öelda, et igapool mujal on parem, kui kodus, kuid kõige parem on ikka omas kodus! Loodetavasti peavad nad seal vastu, aga veelgi õnnelikum oleks ma, kui nad oleks tagasi kodus! Vähemalt on nad ühe kogemuse võrra rikkamad!





0 vastust so far ↓
There are no comments yet...Kick things off by filling out the form below.