Eile, so 27.06.08 jõustunud Harju Maakohtu otsusega on AS Delfi kohustatud maksma 5000 krooni hüvitist Vjatšeslav Leedole, kellele AS Delfi oma artikliga ja selle juures avaldatud kommentaaridega, tekitati mittevaralist kahju.
Mis on selle tulemuseks? Tulemuseks on see, et uudiste portaalid, tuginedes antud kaasuse lahendile on kohustatud, mitte enam üksnes vastutama uudise sisu, selle adekvaatsuse ja fakitpõhisuse ning täpsuse eest vaid on kohustatud vastutama ka kommentaaride ja nende sisu eest!
Kas see tähendab nüüd seda, et nn Delfi eelnõu saab reaalseks? Esimene võit, kui selline on antud kaasuse nöol tegelikult käes, mis soodustab ja annab võimaluse Delfi eelnõu arutluseks ja miks ka mitte vastuvõtuks.
Asja iroonilisus seisneb hoopis meediale pandud vastutuses. Antud kaasuse tulemusel on meediaväljaanded kohustatud vastutama kommentaaride, kolmandate isikute poolt antud arvamuste, hinnangute sisu eest. Ning teades eestlasi, siis ei pruugi kõik kommentaarid vastata üldlevinud moraalinormidele ja kipuvad tihti olema suhteliselt “mahlakad/vürtsikad”.
Meediale pandud vastutus on suur, kuid siiski oleks õige, et see peaks olema jagatud vastutus – meediaväljaanne peaks siiski ennekõik vastutama artikklite ja uudiste sisu eest, kommenteerijad, kui sellised vastutama oma poolse “loomingu” eest. Antud Delfi kaasuse tulmusel vastutab, meediaväljaanne kõige eest.
4 vastust so far ↓
Villu // 06/28/2008 kell 19:47
See on tegelikult kolme otsaga asi:
Esiteks – sinu leht, sinu vastutus. Seega kui ei taha hea tavaga vastuollu minna, kontrolli, mis lehel on/mida sinna pannakse …
Teiseks – sõnavabadus. Kui mulle antakse koht, kus rääkida (ntx delfi kommentaarium), siis peaks ikkagi arvestama sellega, et ma ei pea kordama ettekirjutatud arvamust, vaid võin enda poolt lisada midagi, mis ei pruugi alati kitsarinnalistele inimestele meeldida.
Kolmandaks – intelligentse inimesena ma ei lase endale ette kirjutada seadust, mis ütleb mulle mida kus ja mil määral ma midagi kirjutan (mõtlen). Iga inimene peaks ikkagi enne kirjutamist mõtlema, mida ta kirjutada tahab. Ma ei ütle ju Savisaarele tänaval näkku, et kuradi tüsedik, võta klaas ja mine söö sitta… eksole. Ma ikkagi kontrollin ennast ja jään sündsuse piiridesse.
Ma arvan, et eestlastel on just see viimane viga küljes… st pigem featuur — meil, eestlastel, on ju kohe VAJA midagi paha ütleda… ja pealegi puudub meil enesekriitika… Aga siis kohe tekib jama esimese otsaga. Samas aga saab viimane ots julgustust teisest otsast…
Niiet vahet pole, milline seadus, milline kohtuotsus — sellel problemil pole absoluutselt õiget lahendust.. Võib-olla aint siis, kui inimesed hakkavad natuke mõtlema…
stevha // 06/28/2008 kell 20:35
Ma täielikult nõustun Sinuga, kuid ma räägin antud kontekstis meediale langenud vastutusest ja tegelikult põhjendamatust vastusest. Sellest, et meedia ei saa ainuüksi vastutada selle eest, mis komandada osaspooled (tavaliselt kitsarinnalised, madalalaubalised ja arvatavasti piiratud silmaringiga) on öelnud.
Aga jah, seni ei muutu midagi, kuni need “aktiivsed kommenteerijad” ei hakka peaga mõtlema!
Aga ühes osas sa eksid, uudisteportaalid pole kahjuks minu omad. Sinu kolmeotsaga esimene punkt sobib ideaalselt Mikko järjekordse ideootsuse kommenteerimiseks.
Villu // 06/29/2008 kell 10:27
Nagu meie president ütles — eesti ajakirjandus on saast. Ja ongi. Mis on tänased olulisemad uuised? Kuidas neli rullnokka ennast sunuks sõitsid (jumal tänatud, hakka või jumalt uskuma), kuidas President välja jalutas kongressilt (ja seal pole kah öeldud adekvaatselt, miks ta välja jalutas — üldsõnaliselt ainult, et venku kommi peale — tahaks täpsemalt teada!).
Ainukesed asjad, mis mulle meeldivad, on Delfi pealkirjad (a la Sepik tegi Saiale lapse, Trollijuht kupatas nagu meeletu).
stevha // 06/30/2008 kell 09:45
Delfi pealkirjad on jah tabavad, Sepikud teevad Saiale lapsi ja muud imelised pealkirjad. Delfi vist pealkirjadele panustabki, sisu jääb tavaliselt soovida.
Mis puudutab uudiste olulisust, siis jah, Sa olid eile väga õnnelik, et Rumeenias (kui ma nüüd ei eksi) võeti vastu otsus, mille tulemusel peab üle poole, edastatavatest uudistest olema positiivse alatooniga. Kujuta nüüd ette uudiseid, kus enamuses uudiseid on postiivse alatooniga, arvatavasti on need üle terve maailma kokku korjatud, sest olulised, sisepoliitilisi, majanduslike, ühiskondlike küsimusi ja probleeme vaadeldakse, kui negatiivseid uudiseid. Kindlasti pole positiivsete ja negatiivsete uudiste jagamine õige, on asju, mis lihtsalt ei mahu positiivsete alla, kuid on ühsikondlikult üli olulised.
Mis puudutab meie kohalike rullnokkade enese surnuks sõitmist (negatiivsed uudised), siis kas Sa ei arva, et selle kajastamise põhjus on sügavam?
Jah, samas on kindlasti muidki uudiseid, mis on oma sisult negatiivsed, kuid ometig ületavad nad igasuguse uudiskünnise.
Aga mis puututab ikkagi kommenteerimist, siis selle eest ei saa meediat vastutavaks teha. Nemad edastavad vaid uudise, ajukääbikud, ajuhiiglased ja muidu lollid, idioodid ja tolad on need, kes on kommenteerivad. Ja nemad, kui sellised on vastutavad. Mis puudutab blogilisd, siis teatavasti on Eestis olemas kaasus, kus X laimas Y oma blogis ja Y kaebas X-i moraalsekahju tekitamise pärast kohtusse, mille tulemusel oli X kohustatud sulgema oma blogi.