Kui väga ma seda ka ei tahaks!

Pean ma sellega siiski leppima. Ei mitte midagi üle jõu ja mõistsue käivat. Probleem hoopis sellega, et alles nüüd hakkab mulle endale kohale jõudma, et neli lähedast sõpra – tuttavat on kahe või enama nädala pärast Eesti tolmu jalgelt pühkinud ja lennanud maailma teise otsa – Austraaliasse!

Esialgu ma mõtlsin, et mida kuradit nad sinna ronivad, mis neil siin häda ja viga on? Töö on olemas, elamine on olemas. OK, on üürikas, aga maksta sa ju jõuad! Jalad ja käed ning pea on otsas, kõik nagu on olemas, aga ei, miskit jääb ikka puudu ja selleks on nüüd vaja kolida kuhugi teise maailma otsa. MIKS?

Olgu siis selleks ilm (tuleb tunnistada, et sel suvel koliks ise ka üks kõik kuhu, kus ainult soojem ja päikeselisem oleks, poolkõva Eesti suusailm), olgu nendeks “kastis” mõttlevad inimesed või mis iganes häirivad tegurid või soov ennast tõestada kellegile või täita oma igavene elu unistus. OK, viimane on nagu isegi põhjendatud ja motiveeritud.

Noh ja esilagu tundus see kõi olevat kui lihtsalt tühipaljas sõnade mäng, lendame ja lähme ning hakkame elama ja alustame uut elu, Who cares, eksju. Isegi siis, kui neil olid viisad käes, tundus see kuidagi uskumatu ja nüüd, kaks nädalat enne, teades viimased paar nädalat isegi seda, et neil on lennupiletid olemas, on üht äkki, kuidagi imelik kõik :S. Spuuki!

OK, olgu selleks mis tahes põhjused, on ikkagi see kõik kuidagi raske. Ma ei saa küll aru miks mul raske on, pohh peaks ju olema neist, aga ei. Saan aru, kui neil on rakse lahkuda, aga minul ei peaks ju sooja ega külma olema! Aga siiski, näed on! Kui väga ma seda ka ei tahaks, pean ma leppima tõsiasjaga, et nad lahkuvad! Ainsaks lohutuseks on see, et juba jaanuaris või veebruaris proovin ma ise neile kuuks ajaks külla minna, vaadata sealse elu ja olu üle. Ja samas, ega ma isegi ei ole seda mõtet maha matnud, miks mitte elada aastakese teisel pool maad.

Elame näeme, igatahes, kui minek on siis teen ma seal ka kohe mingi osa oma kõrgharidusest, näiteks magistri. Doktorini on veel aega!

Villu, kas pidu saab? Millal sul see sõit oligi? Peaks lennujaama tulema, suure plakatiga “Lõpuks ometi oled Sa läinud, kui s**t tihust! Igavesti ja aamen!”.

Igathes, mis peamine, mul on nende üle väga hea meel! Ja noh, egas see meie viimaseks kohtumiseks ei jäänud, kui see jäi Eestis, siis uus kohtumine saab toimuma juba Austraalias. Ja J, Sina planeeri endale jaanuarisse – veebruarisse, üks kuuajane puhkus. Ja ära vaidle!