Homme, 5.06.08 toimub Välisministeeriumis e-Riigi Akadeemia, Riigikantselei ja Vabariigi Valimiskomisjoni koostöös esinduslik eDemokraatia konverents teemal – Kaasamine infoühsikonnas – uued võimalused.
Täna Otsutan Mina ehk TOM lõpetas tegevuse, selle asemele on loodud Osalusveeb. Tunnitan, et tänu ühele heale sõbrale Riigikantselei infosüsteemidest avanes mul võimalus Osalusveebi tema testfaasis katsetada ja proovida. Tundus suhteliselt mugav keskkond, ettepanekute tegemine kulges ladusalt ja hääletada ühe või teise otsuste poolt oli mugav. Ning nagu näha, on tänaseks TOMi asendandu Osalusveeb.
Kahjuks puudub mul tagasiside selles osas, mis sai minu ettepanekutest või kuidas suhtuti minu arvamustesse.
Kodanike kaasamine on üks viise, kuidas tuua kodanikud poliitikasse. Kuivõrd suurt mõju kodanikud saavad avaldada poliitiliste ostste langetamisele on aga omaette küsimus. Suhteliselt keeruline on kodanikul tänavalt, mõjutada mingil kujul otsuste langetamist, samas on loodud kodanikule võimalus aktiivselt osaleda uute ettepanekute loomises. Samas on olemas ka piisavalt huvigruppe, kelle arvamusti toetada ja seeläbi osaleda poliitikas.
Tänu Eesti edukale arengule infoühsikonnas saame rääkida eDemokraatia võimalikusest. Antud eDemokraatia konverentsi eesmärgiks ongi keskenduda sellele, millised on need võimalused, kuidas kodanike kaasata poliitikasse, kuidas Nemad saavad läbi oma tegevuse mõjutada poliitilisi ostsusi.
Teemad tunduvad huvitavad, alustades e-Kaasamise lahenduste rahvusvahelistest kogemustest lõpetades Eesti e-hääletamise projekti arendusest mobiilse hääletamise näitel.
M-teema on arvatavasti kautaalsem, kui kunagi varem. Mobiilne parkimine on arvatavasti enamikele autokasutajtele teada teenus. EMT poolt turule toodud mobiil-ID toimib edukalt dokumentide või panga ülekannete allkirjastamiseks, sisenemiseks andmebaasidesse ja lähenvate valimiste eel on õige keskenduda m-hääletamisele. Kõlab kuidagi ebamugavalt? Kõlab jah, aga nime üle on aega vaielda küll ja palju.
Paneeldiskussiooni teemaks: Sotisaalse meedia ja poliitika suhted: kes võtab initsiatiivi?
Julgen väita, et üks huvitavamaid teemasid. Kes siis ikkagi võtab initsiatiivi? Kas kodanikud või poliitikud?
Sotaiaalse meedia all vaadeldakse võiki neid võimalusi, mida infoühiskond ja uus meedia täna võimaldab ning mida paljud meist ka kasutavad – blogid, sostiaalsed võrgustikud.
Mul puudub statistiline ülevaade sellest, kui palju on eestis hetkel blogisid, kuivõrd palju on neid, kes aktiivselt blogivad, kuid blogid on üks võimalus, kuidas kodanikud saavad haarata initsiatsiivi. Sams on tänaseks mitmed poliitikud haaranud inisiatiivi läbi oma blogide kodanikega suhtelmiseks. Mis puudutab kõikvõimalike sotsiaalseid võrgustikke siis feik kontosid Savisaarest või Ansipist Orkutis on vist kõik näinud. Samas on just sellistes sostsiaalsetes võrgustikes võimalik luua ja lasta väljakujunenda huvigruppidel, kes läbi olemas olevate sotsiaalse meedia võimaluste suhtelevad poliitikutega.
Kommunikatsiooniteooriad ütlevad, et kommunikatsioon on kahe suunaline nähtus, seega lähtudes kommunikatsiooniteooriatest ideaalis, peaks sõltumata kanalist ja sõnumi saatjast, olema vastuvõtja. Nüüd jääb vaid loota, et sotsiaalse meedia vahendite kaudu/abil on võimalik luua diskussioon ja võtta ühel või teisel kujul inisiatiiv, kahesuunaliseks kommunikatsiooni aktiks.
Konverentsi esinejad on oma valdkonna asjatundjad – Silver Meikar, Peeter Marvet (kelle käest olen kunagi ka sarjata saanud e-Footprinti projeti pärast), Hille Hinsberg jt.
Seega lubab tulla huvitav konverents! Jääme ootama kokkuvõtteid konveensti raportöörilt Urmo Kübaralt.
Filed under: Eesti, Poliitika & ühiskond, Sotsiaalne võrgustik , blogi, e-Riigi Akadeemia, eDemokraatia, infoühiskond, kaasamine, kommunikatsioon, osalus, osalusveeb, sotsiaalsed võrgustikud, Täna Otsustan Mina, TOM
TOM-i ma ei ole vist kasutanud ja osalusveeb on kah minu arvates hukule määratud üritus. seda siis samadel põhjustel, miks TOM vastu taevast lendas — kaua sa kirjutad ja palju sa hindad, kui sellest mitte midagi ei muutu. Ma võin iga päeva käia toompeal roosa maja ees kisamas, et tahan gaydele abiellumisõigust ja peale nädalast karjumist leian endale vast mõne kompanjoni, aga kui me pool aastat seal kasvõi 100kesi kisame ja mitte midagi ei muutu, siis lihtsalt mingil hetkel ei karju enam maja ees kedagi…
Teine põhjus on mõtlemisvõimeliste inimeste vähesus — need, kes oskaksid, saavad aru, kuidas ajad käivad ja ei tee ettepanekuid, need kes tahavad, need ei oska. Ja nii teevadki läbimõtlemata, hetkeemotsioonist ajendatud ettepanekuid vaid lollid. Ja kui need ettepanekud läbi ei lähe, kaotavad nad asja vastu huvi ja jõuame punkti üks tagasi.
Idee on hea, aga see ei lähe tööle.
NO mis arukalt mõtlevatest inimestest me saame rääkida, kui kinnisvarabuumi tipus ostsid paljud endale kalli hinnaga korteri, usukudes oma pühas lihtsameelsuses, et selline olukord jääb kehtima niikauaks, kuni nende 40 aastane laen on tagasi makstud.
Osalusveebi raha oleks pidanud investeerima koolidesse, arutluse ja arusaamise õpetamisse, sest meie suurim probleem on lollid inimesed.
blogistatistikat leiab http://www.freqmedia.com/blogstat – tehakse selle pealt mida blogs.station.ee jälgib (ja kuna sama baasi peal toimib ka ETA monitooringu jälgimine, siis neile sisuliselt makstakse selle eest, et kõik saaks jälgitud
@Villu – aga võibolla ongi probleem selles, et liiga palju inimesi peab meil pikaajalist lossi ees kisamist lahenduseni jõudmise meetodiks? unustades ära, et muutusega maha saamiseks on vaja tekitada süsteemis tahtmine muutuda – milleks on vaja võita sõpru ka väljaspool sinu huvigruppi. TOMi pistetakse oma äkkidee üles ja unustatakse (vaid 40% autoritest osaleb kommenteerimisel ja 34% vaevub hääletama omaenda idee poolt, vt http://tidywork.pbwiki.com/Usage+analysis)
Olen nõus Peetri kommentaariga Villule, et ehk on liiga palju neid, kes arvavad, et ainsaks lahenduseks on kisamine Toompeal, unustades, et on muid võimalusi.
Samas, leian, et ei TOM-i ega ka Osalusveebi pole piisavalt turundatud kodanikele. Osalevad need, kes teavad, et selline asi on olemas ja ülejäänud kobavad pimeduses. Nüüd oleks oluline, et jõutaks nendeni, kes kobavad pimeduses ja neid kaasata osalusse.
@Marvet – mina, kui kodanik, haaran võimalusest lihtsalt enda elu muuta või enda idee kuuldavaks teha just osalusveebi kaudu, sest seda on mulle ju lubatud — et minu sõna kuuldakse. Loomulikult on ka teisi, keerukamaid viise enda kuuldavaks tegemiseks, üks võimalus on kandideerida seadusetegijaks. Kuid see ei puutu enam osalusveebi. Seega — kui mulle on kinnitatud, et minu häält kuuldakse ja minuga arvestatakse, siis ma loodan sellele, usun seda, kuid niipea, kui minu ettepanekut ei panda tähele, mu huvi vaibub, minus kinnitub veelgi teadmine, et noone gives a shit ja elan enda elu edasi, mitte huvitudes osalusveebist või millestki muust, mida enne valimisi meie raha eest lastakse teha, et asjad oleks tehtud…
Jään siiski enda arvamuse juurde, et kõigepealt peaksime me õpetame inimsed mõtlema ja arutlema, siis saame me hakata rääkima kodanike osalemises sedausloomeprotsessides.
Või tegelt — kõige esmaselt peaksime inimestes tekitama tunde, et meie valitsus/riigikogu ei ole tegelikult üksteisele ärapanevad, raha raiskavad ülbikud, kellel riigimehelikkust samapalju, kui kanal laulusulgi.
Villu, sulle on ju Osalusveebi näol antud võimalus oma idee/ettepanku väljendamiseks! See, mis Sinu ideest edasi saab sõltub kodanikest, kes Sinu idee poolt on või selle vastu, sellest lähtudes saab seda modifitseerida. Seega päris tühja su ettepanek ju ei lähe.
KIndlasti pole tegeist järgneva valimis eelse propanagisliku üritusega. Osalusveeb on edasiarendus TOM-ile. Osalusveebi järkusuutlikus sõltub nüüd edasisest teavitustööst. Osalusveeb tuleb viia laiema avalikuseni.
Postita mingi eeskujulik ettepanek, vaatame, mis sellest saab. Võtan oma hoolde selle, et jälgida selle ettepaneku käekäiku
.
[...] Loe ka varasemat postitust teemale eDemokraartia: kaasamine infoühiskonda [...]