Facebookis, linkides dokumendi enda kontos, sai alguse väike diskussioon teemal netikommentaarid ja anonüümsus.
Toon siinkohal ära antud vestluse, lihsat selle pärast, kuhu me lõpuks jõudsime. Kirjapilt muutamata kujul.
UA: Huvitav. Pole ammu viitsinud on-line ajalehe kommentaare lugeda, ammugi mitte kirjutada. Valdavalt tarbetud, ehkki mõni on ka naljakas. Ja kas on olemas statistikat, oletagem, et seoses FB, tvitteri jmt pealetungiga on on-line lehekommentaaride hulk hakanud vähenema? FB-s oled ju nagu nii oma nime ja näoga, enamasti, ei mingit anonüümsust… Ning mõistlikku diskussiooni saab FB-s arendada, kui soovi. On-line ajalehe kommentaar tundub juba igandina:)
SH: Tunnistn, ka mina pole pikalt lugenud online kommentaare, pole huvi, sest teada on, et sisukat diskussiooni sealt ei leia.
Mis puudutab statistikat, siis seda võiks isegi küsida, kas midagi sellist on olemas, sest Air-L ja ECREA listidest küsitakse infot uuringute kohta päris tihit.
Mis puudutab FB-d siis jah, kuna päris tihiti võib olulisi uudiseid, artikleid näha FB-sse lingituna, siis jah, siin oma märksa lihtsam, kõik esinevad oma nimedega ning diskussiooni on lihtne tekkima.
Aga selle statistika võiks siiski huvipärats küsida 
LK: mina loen peamiselt neid uudiseid, mis puudutavad eelarvet, makse, seadusi jmt.
ja ei saa öelda, et nende teemade puhul sisukat diskussiooni kohe üldse ei oleks. eriti, kui lugeda Äripäeva veebis näiteks neid kommentaare, mis tulevad advokaatide, audiitorite ja maksunõustajate arvamuslugude peale – mõeldakse kaasa, vaieldakse vastu, argumenteeritakse.
ei saa öelda, et by default üldse keegi midagi sisukat ei kirjuta.
muidugi on olemas memokraadi poolt kirjeldatud kommijad, ja kõikide onlinede peale on neid rohkem kui minu maitse välja kannatab. paraku toimub tõesti totaalne radikaaliseerumine ehk siis Statoili stardipaketist – liiter bensiini ja tikud – võib bensiini masu tingimustes rahulikult välja jätta. piisab vaid ühest tikust, et kõigele tuli otsa panna – artikli autorile, kogu meediale, valitsusele, ettevõtjatele, kaaskommijatele. just name it.”
SH: L, ma olen suga nõus, et loomulikult on neid teemasid, mille juures saab dikussioon tekkida ja samas mul ei ole midagi ka anonüümete kommetaaride vastu, sest tõesti, nagu Daniel mainib korduvalt, on tegemist siiki inimeste põhiõigusega, mis tuleneb juba ainuüki põhisedusest.
Aga loomulikult olen ma nõus ka sinu teise väitega, et piisab vaid tikust, et kõigele tuli otsa panna.
Samas ma tervitan antud kirjutist ja pean seda siiski väga vajalikuks ja oma siiras usus demokraatiasse, loodan, sellele dokumendile ka laiemat kõlapinda ühiskonnas.
LK: eh, mu komm on kuidagi kaotsi läind…
millest ma eelmisel nädalavahel Tartusse sõites ka Mart P-ga rääkisin – kommentaarides toimub radikaliseerumine. see on pagana äiriv. ehk siis mu kaduma läinud kommis olnud võrdlus, et klassikalisest Statoili stardipaketist võib bensiini masu tingimustes rahulikult välja jätta, sest piisab vaid ühest tikust, et korralik metsatulekahju tekitada.
samas ei saa seda nähtust labida abil välja juurida, nagu Daniel ka kirjutab.
Danieli poolt kirja pandu on kahtlemata väärt ja vajalik lugemine ja võiks mingite muutuste alguseks olla. aga ma olen üks igavene skeptik ;P
küsimus ei ole minu meelest pelgalt anonüümses kommenteerimises kui sellises, vaid ühiskonnas toimuvas, inimeste meelsuses, mis kommentaariumides ka peegeldub.
SH: Jah, su kommentaar on tõesti kuidagi kaduma läinud :S FB ma ütlen!
Aga selles osas olen ka sinuga nõus, et tänased kommentaarid peegeldavad paljuski ühiskonnas toimuvat ning inimeste meelsust. Kuid sellega on see lugu, et sõltumata sellest, milline on valitusus, milline on riigikord, on ikka neid, kellel jätkub ainult negatiivseid sõnu.
LK: Mardil oli selle kohta väga ea seletus – eestlastel puudub erinevalt paljudest rahvustest universaalne ühisosa, mis meid nö koos oiaks.
kui Mart nüüd siia satuks, võiks selle pika versiooni taasesitada : )
maitia, kas ta on sul sõbralistis : )
SH: Marti ei ole mu sõbralistis kui ma vaid teaks millist Marti sa muidugi mõtled 
Selle ühisosa puudumise teooraias olen ma suga taaskord ühel meelel, küsimus on vaid, millest selle ühisoasa ouudumine tingitud on – kas see on kinni selles, et me tuleme sotsialismist või on selles süüdi eelnevate aastate majanduslikust edust. Kui see on tingitud meie ajaloolisest minevikust, siis jah, muutused ühiskonnas ei pruugi olla kiired, eriti veel, kui oli võimalus keksnduda muudele – materjaalsetele väärtustele, kui ühisosa loomisele.
Samas, kui ärkamisaja järgmselt on ühiskonnas ühisosa eksisteerinud, siis kas see on minetunud meie eelnevast heast olukorrast. Märkamsiaja järgselt tähendti ju ühiskonnas ühisosade esile kerkimist. Ehk on meil siiski see ühisosa olemas, küsimus on vaid selles, millised peavad olema tingimused, et see taas esile kerkiks.
Ehk, me jõudsime lõpuks välja ühiskondliku mõõtmeni – ühisosadeni! Edasist mõtlemis ainest mulle.
Viimased kommentaarid